Mis on henna & kust see pärit on?
Henna on taim, mis kasvab mitmel pool Põhja-Aafrikas, peaaegu kogu Araabia poolsaarel, Pakistanis ning Indias. Selle taime lehtedest jahvatatakse pulber, mida nimetatakse samuti hennaks. Pulbri kvaliteet, kui intensiivselt see värvib, sõltub paljuski tema kasvukohast, pinnase ja kliima koosmõjust. Hennat kasutatakse peamiselt kosmeetikas – juukse- ja nahahoolduseks, juuste värvimiseks, kuid hennaga saab teha ka kauneid kehamaalinguid. Siit leheküljelt leiategi te täpsemat informatsiooni just henna kehamaalingute kohta.
Rohkem informatsiooni henna muude kasutusalade kohta leiate leheküljelt: http://hennaleht.wordpress.com
Kuidas?
Kuidas tekib hennast nahale pruun kujutis?
Kõigepealt segatakse valmis pasta – henna pulbrist, sidrunimahlast, natukesest suhkrust ja mõnedest eeterlikest õlidest. Pasta kantakse spetsiaalvahendiga nahale – koonuse või spetsiaalse pudelikesega, aga mõnel pool ka lihtsalt tikuga – ning siis peab see kuivama. See ei ole tätoveering. See ei ole valus, nagu vahel kardetakse – pasta kantakse naha peale ning sellega kaasnev tunne on tavaliselt mõnusalt jahe. Pasta täielik kuivamise aeg sõltub nii maalingu suurusest kui ka nahale kantud pasta paksusest. Puutekuiv on pasta umbes 30 minuti pärast. Kuna henna värvib nahka seni, kuni pasta on niiske ja soojas, siis tuleks parima tulemuse saamiseks pastat peal hoida nii kaua kui võimalik. Koorikuks kuivanud pastat ei tohiks hakata kohe maha hõõruma, see pudeneb mõne aja jooksul ise ära (täpsema informatsiooni saate hennamaalija käest). Peale mahakoorumist jääb nahale oranžikas kujutis, mis 24-48 tunni möödudes muutub pruuniks. Henna värv imbub ainult marrasnahka – kõige pindmisesse nahakihti, mis iga päev natukesehaaval maha koorub. Naha uuenedes kaovad hennaga värvitud rakud ning sellega koos ka maaling. Hennamaalingu värv ja tumedus sõltub paljudest asjaoludest – hennamaalija poolt kasutatavast henna pulbrist, pastast, pealhoidmise ajast ning inimese naha tüübist.